karjuv ülekohus!!!!

maailm on üks siuke kole koht, kus puudub ausus ja valitseb tõsine ülekohus. niisiis... tahtsin mina hapukurki süüa..ei. õde pidi viimase ära sööma. ehk siis eelviimase, ma ise sõin ametlikult viimase..aga ma ju pidasin seda eelviimaseks! oleks ma seda teadnud, et see ongi the last one... siis oleks seda tunduvalt enam nautinud! tundun tobe? ja olengi seda;) aga kas see pole nii tavaline mõtlemine ja tagantjäreletarkus. on ikka;)
nii... aga edasi.. ka marineeritud seened ei jõudnud minu maokesse... need oli vanaema pintslisse pistnud. niisiis... kui ma täna nüüd poest tomatit ka ei saa, et endale salatit teha..siis ma kuulutan välja mitteametliku näljastreigi. ehk siis keeldun söömast..kuni isu tuleb... ja pärast seda jätkan streiki.

lase valgus oma südamesse tulla

kas tõesti lõpuks ometi hakkab kevad tulema? nii inimeste südameis kui ka õues... vaikselt jälgin, kuidas lumi sentimeeterhaaval naabri sauna katuselt taandub, kuidas jääpurikad tilguvad, inimesed rohkem naeratavad ja tasapisi kevadised riided kapist välja otsivad... või poodides oma aegunud riidekapisisu välja vahetavad. kevadine ostuhullus... aga see on vaid väike kõrvalnäht..muud midagi. see ei loe:) sest päeval on soojakraadid ja kui päike ka otsustab meid oma kohalolekuga austada, siis ikka päris mõnus soe tunne juba.
ja lõhn!
kevadine lõhn on õues! see on selline värske.. ärkav. linnud laulavad. nii hea on. tunnen, kuidas minussegi jõuab killuke seda kevadist värskust. ma tunnen jõudu edasi minna. isegi kui on raske, sest mida raskem on eesmärki saavutada, seda magusam saab olema võit.
aga on ka ikka aeg juba ju! aprill kohe kohe käes ja meil ikka 10 kraadi külma! kas nii saab? ei...otseloomulikult mitte!:) mingil hektel murrab see soojus läbi.
ka sinu südames.
imbub läbi kõigest ja teeb kogu maailma ilusamaks. kui sa vaid ise lased. sellest sõltub palju;) sa hakkad nägema ja kuulma asju, mida enne ei ole märganud. linnulaulu, seda, kuidas loodus ärkab, kui ilusad on inimesed, kui nad on õnnelikud...
ja seda, et sa ei ole iialgi üksi.. et alati on olemas üks truu süda, kes sind nii tohutult armastab. jah. rumal mina, loomulikult mitte üks.. neid on palju:).. aga noh:) eks ma siin pidasin ennast ju hetkel silmas:)
eh seda lammast küll:)
aga jah, sa ei ole üksi!

loomadest

nii. ma olen ametlikult argpüks! ise tahan lammas olla.. ja siis olen hoopis jänes:( nii ei saa... miks miks miks!!!
eh.. saab üle sellest.
aga nagu pole olemas 100% sangviinikut või melanhoolikut..ei ole olemas ju ka 100% lammast. ma selles ammu selgusele jõudnud, kuid ei olnud teadlik, et minus leidub ka minu kalli sõbra jänese iseloomujooni.. neid, mis tema ammu minetanud on. huvitav, kas need lihtsalt ilmnevad mul hilinemisega..ja kas need on ravitavad!?
ei ei!! ärge nüüd mõelge, et mulle jänesed ei meeldi! vastupidi.. aga lihtsalt.. jänes on vales kohas, kui ta püksis on... seega.. jah. ise arvan, et mul tiigri süda sees..ja siis see jänes.. no ei sobi kokku nii!! tegelikult ka! uskuge, küll ma neid asju juba jagan;)
aga kui ma ennast kokku võtan.. siis saab sellest sabatutist lahti ka.. mis reedab mu jäneseverd...

suhkruvatt

pehme ja valge.. ja magus.. ja pehme ja valge... magus ka... aga see on valge..ja pehme... nii tahaks midagi head! midagi valget ja pehmet. aga kõik pakuvad piprakomme..ei taha neid! miks te mulle ei taha midagi magusat anda? arvate, et kõikke endale hoides teete mulle teene. või olete lihtsalt kadedad? ei! sedasi ei saa!!! palun andke mulle ka!
pettus!!! nad andsid mulle ikka pipramaitselist suhkruvatti!

μ'le

kiri sinule.
ära arva, et mulle teeb heameelt see, et sa oled sama täbaras seisus kui ma. ei..seda mitte, kuid siiski, kuidgai lohutab see, et keegi on veel..et ma pole üksi hädas oma tunnete ja asjadega... jah..me mõlemad oleme"tugevad"..igakord..pärast kukkumist ajame selja sirgu ja üritame uuesti... enamasti, väheamlt siiani, kuni järgmise kukkumiseni. aga koos on kergem. minul vähemalt. et siis täh, et sa lihtsalt olemas oled! ja et sa kuulad. ja mõistad. ja üldse... nii lahe oled!
sa oled maailma lahedaim μ!(see on uuskreeka häälduses)

please don't...

kas mul oleks parem ilma sinuta? kõik paistavad nii arvavat. need, kes seda otse mulle öelda ei julge.. ega see ei tähenda, et nad mind mõistaks. aga nemad ei tea, kuidas sinu naeratus annab mõtte mu elule... kuidas sinu hääl kumab vastu igast mu südamesopist. kuidas iga su pilk tähendab mulle maailma.. nad lihtsalt ei tea seda, kallis. mul ei oleks ilma sinuta parem, tean seda! ja terve maailma arvamus ei loe mulle mitte grammigi.
kahjuks siiski üks on, mis loeb..
sinu oma.
ja see ühtib kõigi teistega...

hommik

sa seisad mu voodi kõrval ja helistad kellukest. avan silmad ja vaatan sind. mitte ei suuda vahet teha, kas see on reaalselt või kõigest unenäo jätk... kuid sina seisad seal, naeratad ja helistad kellukest. siis ulatad mulle päikesekiire. naeratad veelkord..ja läinud sa oledki...
istun sellest kõigest lummatuna .. ja siis astun vastu uuele päikest täis ja ilusale päevale. sellest kiirest jätkub valgustamaks nii mõndagi halli ja udust päeva:)

and?

üks...


kaks.
kolm neli viis kuus....
seitse.............




kaheksa
üheksa
kümme üksteist
kaksteist
kolmteist neliteist viisteist

just can't take my mind off you

väike tuulest ja vihmast räsitud lambatall näksib karjamaal vaikselt rohtu. ümberringi sajab endiselt. kuid ta ei märkagi seda, sest tema mõtted on kusagil mujal... jah, külm on.. ja niiske ka... mitu päeva järjest on sadanud ja sadanud..kuid ühel päeval tuleb päike välja ja selle nimel on väike lammas valmis välja kannatama ka selle raju...
tegelikult ei lase ta mitte millelgi ennast segada, sest ta on õnnelik. tal on, mida süüa! mida enamat veel tahta!? ja kui nüüd päike ka veel välja tuleks... siis oleks see nagu paradiis!!! kuid isegi, kui päike on pilve taga, siis talleke mäletab nii hästi seda päikest..kuidas see ükskord paistis ja soojendas... tal on hea mälu.. ja tema lambaloogika ütleb, et see hea tuleb kõik veel tagasi...

..või kusagilt üle...

kes küll vaigistaks selle tormi mu sees? on see alaväärsuskompleks või lõpuks ometi maa peale tagasitulek? kui kõige hullemad õudusunenäod hakkavad taas tegelikkuseks saama..siis ei pea ma pingele vastu. oh.

missing

and I miss you...
kaks aastat tagasi sa veel olid siin. ei....enam ei olnud. kuid paar tundi varem..
see on nii pikk aeg.... aga samas, kui ma selle peale mõtlen, tundub, nagu oleks see olnud alles eile. uskumatu, et sellest on nii palju aega möödas!
ja ma nii meeletult igatsen sind! millalgi näen ma sind jälle. ma palvetan, et Jumal annaks mulle jõudu ja vastupidavust, et ma ei langeks.... et ma elaks oma elu õigesti ja siis kui mu kohustused siin ilmas täidetud saavad, siis võin ma tulla sinna, kus sa mind juba ees ootad...
ma ei mõtle praegu enam sellele valule, mis siis oli. mis siiamaani on.
mõtlen hoopis sellele ilusale. sa andsid mulle kõik: sa andsid mulle elu! sa andsid armastust, õpetasid mind ja juhatasid. armastan sind nii meeletult! igavesti!
hoia mul siis ikka silma peal... et ma endale liiga ei teeks..