...

njah... kui öösel tundub vihm isegi ... ma ei tea.... kuidagi omamoodi süngelt romantiline... ahvatlev.. siis igatahes päeval on see masendav. eriti minu puhul, mul ju käivad tujud suhteliselt samas rütmis ilmaga. kui selline sompus ilm kauaks püsima jääb, siis oi oi oi..

aga jah, eile öösel tuli mulle meelde miski, mida ma ikka tahan unustada. kuid seda ei tohi! ma ei saa üle ega ümber sellest, et Jumala tahtele peab alluma. ma tunnen, et muhk mu otsaees hakkab tuikama.. sain selle taaskord peaga (korduvalt.. ) vastu seina joostes. ja nagu näha, siis jooksen endiselt edasi, panen midagi pehmet küll juba vahele(nii palju olen õppinud) aga see päästab vaid natukesest.. ja samas vb olekski parem kui seda seal poleks, seda pehmendust siis.. sest siis ma saaks ehk nii tugeva laksu, et võtaks mõistuse pähe...varem on see toiminud...

MIDA MA AJAN! ma ei tohi selle jamaga edasi minna..pean lõpetama oma mõttetu... mille iganes.. :)

õhtul ...