1.. 2.. 3...

keset unenägu kuulen, kuidas mu kõrval täristab äratus... vaikus.
1..2..3.. vaikus...
uuesti: 1..2..3.., natuke hädisema häälega..kuid järgneb ikka veel vaikkus.
123!.. still nothing...
ja siis hakkame naerma..sest see on niiiiiii ajuvaba!!! aga nii tüüpiline.
kui hommikul äratuskell tund aega enne üldist äratust heliseb ja teatab, et on aeg minna pead pesema... siis ühtäkki tundub pea nii puhas nii puhas:)
1..2..3.. ma saan sellest üle...
1..2..3... no.. ükskord ikka saan..andke ainult natuke aega veel.. las ma veel natuke olen nii.... natuke? kasvõi üks aasta veel!!!! kuu?? päev? ei saa enam sekunditki? :'(
aga tean, et see vajalik... tean...