kolmapäev, veebruar 08, 2006

I never will forget...

pimestav valgus. värskelt mahasadanud lumi. päike. karge õhk. tuuleiil, mis paneb mind salli koomale tõmbama.

jään napilt trollist maha. tatsun jalalt jalale, et natuke sooja saada.

buss. mobiil heliseb: isa. seejärel valin värisevate sürmedega teise numbri. kutsuv toon.
vastust ei ole.

uus helin. sina. armas. taevalikult armas. vähemalt hetkel. vähemalt täna.

lumi. tänavavalgustuse peegeldus jäätunud ja siledaks libistatud lombil. selges taevas säravad tähed. külma enam ei tunne.

armastan.

Kommentaare ei ole: