mul on au tunda maailma kõige idiootsemat inimest. kahtlase väärtusega au.
kui lõpuni aus olla, siis tõepoolest, ega ei oskagi sellest rõõmu tunda. sageli varemgi on mind hämmastanud inimeste kitsarinnalisus ja isekus, kuid see lugupeetud indiviid ületab kõik muu. eks selle idiootsusega ole natuke nagu puberteediga: ükski alakas ei tunnista ju ise, et tal see on enne, kui see juba läbi on:) samamoodi tolvan arvab ikka, et tema on see õigeke, kellele liiga tehakse ja kes tegelikult on andekas, tark, osav jne. faktid ja tegelik elu näitavad muidugi vastupidist. suurim idiootsus on arvata, et sinus ei ole midagi idiootlikku.
reede, aprill 21, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar