bittersweet

you are bittersweet.. to me. igavesti kättesaamatu -- igavesti ahvatlev...

armas olend.

õrritav ja ise nii verejanuline.

silmad, mis ühel hetkel on soojad ja kelmikad, järgmisel hetkel keskendunud. keskenudunud sellele, kuidas mind maha murda.

üksi ei ole ainult hea või ainult halb! igaühes meist on pisut üht ja veidi rohkem teist. sinus on mõlemit piisavalt.

kõige ilusam

paari päeva eest sattusin sorima vanades pildikaustades. leidsin sealt kõige ilusamad pildid oma kõige lemmikumast. igatsus tuli peale. kõige suurem igatsus. aga see tuli tappa. kõige julmemal moel.
vanades asjades sorimine toob alati mälestused kaasa. sellepärast see ongi nii minulik. olen püüdnud muuta seda, et elan minevikus, kuid nüüdseks loobunud. miks peaks ma end muutma selle pärast, et mõnele ei ole see mokkamööda?
igavesest igavesti elan ma ilusates mälestustes ja veel kaunimates unistustes. reaalsus on karm, kuid ma saan sellega hakkama:)
kõige ilusam mälestus sinust...

ei too tulu?

ainuke tõeline väärtus siin elus on raha! midagi teha ilma sellest materiaalset tulu saamata, on lauslollus ja see jäägu tõesti vaid mingite siiralt usklike halastajaõdede või ennast vihkavate ekstsentrikute pärusmaaks. mina ei kavatse liigutada oma väikest sõrme ka, kui te mulle selle eest korralikku tšekki välja ei käi. kes ma teile olen? loodate ära kasutada mind ja minu ainulaadset andekust! seda te võite ju loota. ma ei köhi ka, kui te mulle ei maksa!
dollarid, eurod, naelad -- kõik sobib. mida rohkem, seda uhkem.
kas ma kuulsin sõna moraalne tasu? lubage naerda! jah, just! püüate mind petta, lubades minu töö ja vaeva eest vaid südamerahu ja head enesetunnet. kas te siis ei tea, et seda ei saa raha eestki osta. mida siis veel ilma rahata!

vanus

vana Miska istub palgivirna otsas ja vaatab lähedal askeldavaid varblasi.

tegelikult peaks ma neid taga ajama, kinni püüdma ja maha murdma. no.. kui just veriseks ei tahagi asja ajada, siis vähemalt laiali võiks nad ju ehmatada, selles poleks küll midagi halba.
aga ei jaksa. liiga palju aastaid on turjal.

vaikselt pöörab ta oma pilgu teisale ja uneleb edasi. kunagi oli ta kõige kardetum kass terves naabruskonnas, isegi koerad teadsid ja austasid teda. nüüd on aga uus põlvkond peale kasvanud ja need, kes teda teadsid ja austasid, on ammu parematele jahimaadele siirdunud või siis vinduvad kusagil kuuri või toanurgas. kuigi! paar päeva tagasi oli naabrite mustavalgekirjut Nurri näha aias ringi liikumas. aga samas... ta ka ju suht poisike alles..
ei..aeg läheb kiiresti. vana kass hingab sügavalt sisse ja välja -- kassid ei ohka-- ning keerab end mõnusasti kerra.
varsti tukub ta juba rahulikult ja varblaste sädin ei saaks teda enam vähem segada..

i don't know what to do..

i'm so scared about the future
and i want to talk to you...

silmad kinni.
kõrvad kinni.
näpud sõlme.
süda lukku.

hull

valged seinad ja valge lagi. mitte ühtki kaaslast peale mu oma mõtete, mis ahastust tekitavad. istun vakselt nurgas, sest märatsemisest ei ole kasu. proovisin juba. väsinud olen. kuid magada ei suuda.
nagu pilve peal! kõik on valge ja pehme... kui ma vaid need käed sõlmest lahti saaks, siis ma näeks juba täitsa ingli moodi välja...
sisemiselt on see aga põrgu. teravaim valu, mida iial tunda võib, on üksindusest tulenev. ja ma olen selles kohas ihuüksi.
need, kes väljas, on ammuilma mind unustanud. elu läheb edasi. vahel harva keegi mõtleb, et huvitav, kuidas tal seal läheb. kui ta seda mõtet mõne sõbraa jagab, ei taba to teine esimese hooga äragi, kellest jutt..
aaa..see..appike, ma olin ta juba täiesti unustanud.. ei tea jah, kuidas tal seal läheb. mis tal ikka minna, ega tema ei jaga enam millestki midagi..
oh, kui da vaid teaks.. jagan. jagan küll vähesest, kuid see-eest palju. jagan sellest valust, mis mind siia tõi. sest see valu mind siin hoiab. kui ma vaid suudaks lahti lasta.
lasta lahti..siis ma hõljuks siit valgelt ja pehmelt pilvelt maale tagasi.
kuna tiivad ei kanna, siis kukuksin vast päris valusalt??

Wish I could find a way to disappear

kui saaks valida ühe päeva, mille ma kalendrist kustutaks, siis see oleks kahtlemata 14.veebruar. igaveseks. siis ei peaks ma iial tundma, et on üks päev, kui kõik on õnnelikud ja armastatud..aga mina vaid seda üksikum. siis ei peaks ma iial enam piinlema ja ootama, et kas ma saan ka siiski igatsetud sõnade osaliseks. ei oleks ju palju vaja, kahest sõnast piisaks.... aga loll on midagi sellist üldse loota.
valus on!

härmatis

lumi krudiseb külmast, kui ma vaikselt sammun kodu poole. kell pole üldse nii palju, kuid terve mulle nähtav Pärnu mnt. lõik on täiesti tühi -- ei ühtki autot ega inimest.
peab mainima, et jube mõnus on sedasi üksi kodu suunas tatsata, vaikselt süveneda omaenda mõtetesse ja mitte märgata ümbritsevat. sest ümberringi on nii vaikne ja karge.
pea on selgem. silmad küll punetavad ja kipitavad, kuid südames on kindlus. ja rahu. sest kõik on tegelikult korras. alati ei peagi elu lihtne olema.
aga hetkel ei saa midagi lihtsamat ollagi, vaid parem jalg vasaku ette ja vasak parema ette. siin-seal tuleb veidi ettevaatlik olla, sest mitte kõik kaaskodanikud ei vaevu regulaarselt libedatõrjet tegema..
hea on olla.

tühi koht..

pisarad voolavad täiesti ohjeldamatult. see, et neid nii palju on, ajab mind vaid rohkem marru ja ma nutan veelgi rohkem... miks ei võiks sa minust kasvõi imenatuke hoolida.. miks pead sa mind lausa põlgama!?
ma ei suuda seda uskuda. kuid mis teha... see, et mina silmad kinni panen ja seda nägemast keeldun, ei tee kolli olematuks.
koll istub seal ja põlgab mind. lihtsalt. sest ta ei näe minus midagi.
kas minus on siis üldse midagi....
või olengi tühi koht..millel lihtsalt liiga hea arvamine endast...

I never will forget...

pimestav valgus. värskelt mahasadanud lumi. päike. karge õhk. tuuleiil, mis paneb mind salli koomale tõmbama.

jään napilt trollist maha. tatsun jalalt jalale, et natuke sooja saada.

buss. mobiil heliseb: isa. seejärel valin värisevate sürmedega teise numbri. kutsuv toon.
vastust ei ole.

uus helin. sina. armas. taevalikult armas. vähemalt hetkel. vähemalt täna.

lumi. tänavavalgustuse peegeldus jäätunud ja siledaks libistatud lombil. selges taevas säravad tähed. külma enam ei tunne.

armastan.

Jumalast piisab

ära sa karda ära sa pelga,
Jumalast piisab...

miks sa väidad, et minu armastus Jumala vastu välistab armstuse inimeste vastu!? kas sa ei näe ise, kui karjuv vastuolu on sinu enda jutus, kui sunnid mind tõestama midagi, mida ei ole võimalik minul oma sõnadega sulle tõestada.
ütled, et teed seda armastusest... ma tean, mis on tegelikult see, mis sind ajab seda tegema.. nii kahju..kuid armastusest on asi VÄGA kaugel..
kitsarinnaline ja silmaklappidega ei ole ju mina. meist kahest vaid üks üritab teise ajusid loputada ja oma maailmavaadet vahendeid valimata peale suruda, väites, et teeb seda armastusest.. kas sa tõesti ei taipa, et sa teed just seda, mida sa ise kristlastele ette heidad? püüad vägisi mu tõekspidamisi vääraks keerata... juurida välja minu usku... lihtsalt selle pärast..et sina ei usu..siis ei ole Jumalat olemas? sinu arusaam kristlastest ja kristlusest.. see ei ole isegi mitte iganenud...see on kujundatud... inimeste poolt, kes on pühendunud selle hävitamisele. ja sa lihtsalt ei näe seda.
aga ütled, et mina olen pime.
ära iial sunni mind valima!
sa tead, kelle ma valin...

armastus kõik on ja kõik muudab heaks

armastus on lill -- see kasvab, õitseb ja närtsib.
armastus on õhk -- ilma selleta ei suuda sa hinga.
armastus on vesi -- me kõik januneme selle järele.
armastus on piin -- pikk ootus teeb südame haigeks, kuid täideläinud igatsus on elupuu.(Ps.13:12)
armastus on briljant -- ta tuleb suure valu ja vaevaga teemantist lihvida.
armastus on laul -- see heliseb su hinges päeval ja ööl.
armastus on ookean -- sinna võib igaveseks uppuda.
armastus on tuli -- kui sellega hooletult ümber käia, saab kõrvetada.
armastus on veri -- see voolabab mu soontes
armastus on otsus -- otsus uskuda ja loota ja usaldada.

need, keda kõige rohkem armastad teevad sulle ikka kõige rohkem haiget...

kõik ei ole vist päris korras... kui iga kord tänaval, kui mõni suur auto minust mööda sõidab..ja ma südames tunnen, et kahju, et see mööda läks. kahju, et see ei olnud minu piina lõpp...
millest selline jube tunne mu sees? kui vaid teaks, ega halvad asjad ei tule ju iial üksi..ikka kambakesi. niiet, ma ei teagi, mis on see, mis kõige enam haiget teeb ja mis on see, mille kaudu ma lihtsalt auru välja lasen. sest sageli on ju just nii, et see, mis kõige enam haiget teeb, selle matan enda sisse ja reeglina keegi ei teagi, et see seal on. kuid see valu leiab väljapääsu mõnd muud teed pidi.. mingist pisiasjast meeletu kisa üles keerutades. ja siis kõik mõtlevad, et olen lollakalt tujukas.. mida nemad ka teavad!
kui ma isegi ei tea.

Rõõm Issandas on mu tugevus

nii hea on naerda!
lihtsalt naerda ja naerda ja naerda, kuni enam ei jaksa... kuni kõhulihased appi kisendavad ja kõik sind juba hulluks peavad. kust tuleb see kõik, mis mulle annab jõu naerda?
naerda keset seda hullumeelset ja pea ees hukatuse suunas tormavat inimkonda... naerda, kui vähesed suudavad siin üldse midagigi helgemat näha....
Jumal... sest rõõm Temas on tõepoolest suurim, mis kellelgi olla võib.
ja minul on see trumpäss!

need pisiasjad...

kollane, punane ja roheline täpike... terve maailm ühes õunakeses, millest keegi on suutäie hauganud.. nii vastupandamatu naeratus ja süütu pilk. see üllatus ja pettumus su hääles... kui sa vaid aimaks, kui hea see on!


And it's been awhile
Since I've seen the way the candles light your face
And it's been awhile
But I can still remember just the way you taste...

niisiis... et miks ma pole siia ridagi kirjutanud viimasel ajal?
ei ole laiskus! annan teile kõigile lihtsalt piisavalt aega, et tutvuda ka minu vanemate kirjutistega;)
ah et loetud juba kõik? wow.. seda poleks küll uskunud.. aga lugege siis veel üle!

tegelikult on kogu mu allesjäänud energia suunatud oma reisimuljete ülestähendamisele (neid saate varsti lugeda) ning eksamitele, mida pole kahjuks sugugi vähe.

aga et siis.. pange vaim valmis mu muljeteks vahvast Komi Vabariigist!!!

Ametlik teadanne!

Annan teada, et järgmised 9 päeva viibin kaugel ja külmal Venemaal. kui väga täpne olla, siis Komimaal.
Komimaa iseenesest ei olegi nii kaugel..kuid sinna sõit võtab meil siiski aega mitu head päeva, sest venelased ei oska teadupärast midagi kuigi korralikult ehitada, nii on ka raudteedega.. rongid saavad seal sõita vaid umbes 50 km/h. oh seda pidu: mind ootab ees 36 tundi rongisõitu mööda venemaad!!!! kas pole vahva!
igatahes, hoidke mulle pöialt, et ma ellu jääks ja mingid kurjad vene onud mind ära ei röövi;)
kalli kalli teile ja vahvat algavat/alanud uut aastat!!!

Teie,

Triin

..let them hate me!

miks te nii teete? ma ei ole teile iial midagi kurja teinud. või on armastus kurjast? ei..ei ole!
miks te mind ära ajate? kas ma olen iial teile hambaid näidanud? ei... kui üldse..siis vaid selleks, et naeratada...
aga nüüd olete otsudtanud must lahti saada. just nüüd..jõuluajal..kas arvate, et mulle see aeg ei ole teise tähendusega??? loomulikult on! ka mina igatsen siis armastust ja lähedust. ja soojust. väljas on nii külm.
minu südames ka. värisen üleni...ei teagi, kas rohkem hirmust, kurbusest või külmast..kõik on nii segane.
kuid ma ei anna alla. nii kergesti. nüüd saate näha, mis puust ma tegelikult olen! ilma võitluseta ma areenilt ei taandu. võite mind vihata.... vahet seal on... kas te mitte juba nüüd ei teegi seda? kuidas muidu ajaksite te mu jõuluajal tänavale? miks te siis üldse avasite mulle oma ukse?
nii palju küsimusi... ja ei ühtki vastust. te ei suuda ju mu silmadest lugeda... olete kunagi üldse üritanud? ei ole? seda ma arvasin.
teadsin.
ma ei ole kõige ilusam ja kõige targem. ma teen tihti pahandust. aga teie mu omale võtsite.
aga..et siis. ma armastan teid endiselt. kuid ei lase end kohelda kui rämpsu ja lihtsalt prügimäele või metsa visata!
mis sellest, et olen vaid väike segavereline krants...

selle aasta...

... suurim õnnestumine: mu töö
... parim tegu: Velts, kui ta mulle pool hapukurki ja lihapiruka andis...
... meeldejäävaim inimene:
... suurim üllatus: ma suudan seda?
... vihaseim tüli: rate vs orkut...
... valusaim kaotus: vanaema
... magusaim võit: iseenda üle
... tegija: maakler
... lõhkuja: Elukas
... lemmik: Tiiger
... parim pilt:
... suurim hirm: et kaotasin kõik
... vale: ma saan sellest üle..
... magusaim suutäis: võileivatort
... kuumim hetk: kruusatee... parmud.. lauspäike.. 31 kraadi.. 5 kilomeetrit jalutust.
... õnnestunuim reis: Taani
... lõbusaim lollus: chocolaterie... fotokas..Inga-Bel
...

tha mark of love

avastasin just, et mu sõrme ots on kuidagi tiba veider.
kui hoolega vaadata, siis on näha, et see pakitsus seal tuleneb väikesest südamekujulisest marrastusest nahal. mul ei ole halli aimugi, kuidas see sinna sai. aga seal ta on.
äkki homme enam pole. ei tea ju... võimalik, et on ka. eks siis näeb:)
kui see vaid ennustaks peagi saabuvat õnne....