Armastus ei salli küsimusi

ma olen õnnelik:)
pisiasjad teevadki alati kõige õnnelikumaks. sellised..väikesed väikesed ootamatud pisiasjad.
kui tuju on alla nulli, siis on raske mõista, et päike on alati olemas..olgugi, et hetkel pilve taga. kui tahta palju, võib väga haiget saada. kui tahta vähe ja oodata veel vähemat, siis on meeldiv üllatus garanteeritud. see otseloomulikult pole üleskutse pessimismiks!

Jumal on Lõplik Autoriteet. see pole küsitav. Tema vastused pole vaidlustatavad.
kui sellele mõtlen, siis tuleb peale tõeline aukartus. tunnetada tema võimsust...see on fantastiline, ülev tunne.
Jumal on Armastus. Temas leiab mu hing rahu, sest Tema valvab mu südant.
Jumala sõna on hea. sellele kuuletumine puhastab mu vaimu.

olen õnnelik, sest olen Jumala laps.

sealed with a kiss

sügishooaeg on algamas.

tean, mida ootan. :)
tean, et see tuleb.
tean, et võin pettuda.
tean, et ei pettu.
tean, mida tunned.
tean, mis on tulemus.

ma ei tea, kuidas käituda.

don't let go

ei lase... ikka ei lase... ei ei ei...
...
...
...
???
ei..endiselt mitte

andesta!

Medaljon

ma kingin sulle täna midagi.. see on midagi erilist. sa vaatad seda.... lased ketil sõrmede vahelt läbi libiseda ja medlajon jääb su pihku... jah... selle sisse olen ma pannud..palju. selle sisse olen ma pannud oma unistused, lootused, lubamata lubadused... ja palju palju veel. oma otsused, vastused. palju rõõmu ja natuke ka valu. seal on talletatud iga su naeratus, iga sekund sinu kõrval. sinu pilk, kui nägid mind tulemas. sinu käsi, hoidmas minu oma. sinu kallistuse soojus.

nüüd on see sinu oma. ma annan selle sulle ära. võid sellega teha, mis heaks arvad.. ma ei vaja seda enam.

vaatan kui õbluke tundub see kett nüüd. kuid minu valduses olles... oli see kui terasest ahel. purunematu, kindel... see aheldas mu mõtted ja unelmad kõik sinu külge.

aga ei... ma ei igatse seda endale tagsi, kuigi hetkeks käib kihvatus südamest läbi. ma ju ikkagi..ikkagi hoolin sinust. väga. ja just selle pärst ma selle sulle kingingi.

lahendused on sageli liiga lähedal, et neid märgata

... nii veider, kuidas Jumal võib niii selgelt rääkida mu südamega. ja seda läbi kellegi teise kirjutatud teksti, mis on mõeldud kõigile igapäevaseks lugemiseks...
väike lõik siis tänasest sõnast...
"... kui usaldad Jumala ajastust, valmistab Ta sind suuremate ja paremate osade jaoks..."
"kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga."(Psalm 127:1)
oh.. sellest väikesest väljaandest olen ma saanud rohkem kui ühe ilmutuse... oh.. miks ma olen niii kärsitu ja kannatamatu!? nii hea vabandus on, et see on mul loomuses.. kuid! ka selle kohta olen sellest samast vihikukesest ju kunagi midagi lugenud..Taizés lausa... näed siis... pole midagi uut siin päikese all( ka kogujat sai selle najal loetud..samuti Taizés...) mulle see "sõna tänaseks päevaks" meeldib!:)

seega..täna olen teinud mitu"avastust".
esiteks..Jumalal on plaan... ja minul on selles oma osa..kuid kui ma pole kannatlik, siis ma võin enda jaoks asja väga keeruliseks teha. nagu näha, siis olen sel alal täielik maailmameister!!! lihtsalt oma kiirustamisega lõhun ära selle, mis on valmimas.. see on jah.. nagu maja ehitamisega, et ei saa vundamenti kiiruga millestki suvalisest kokku laduda... et nt, kive hetkel veel pole( VEEEL!!! need on tulemas!), et võtame ja ehitame vundamendi hoopis lumest.. või liivast...
teiseks..armastus on ilus vaid siis, kui lasta ta vabaks... see nüüd küll pole kuidagi selle eelnevaga seotud..kuid seda ma mõistsin endale järjekordset e-kaarti saates... lenda mu kallis..lenda! ma lasen su nii vabaks..kui üldse suudan:) ma tahan, et sa õnnelik oleksid. ja kui sinu õnn on kaugel..siis lenda sinna. ma ei hoia sind puuris, sest siis kaoks see ilu ja lummus. ma armastan sind just selle pärast, kes sa oled... ja tean, et vangistuses poleks sa enam seesama... juba praegugi olen su tiibu kärpinud.. ei..tegelikult.. seda ma pole teinud..küll aga olen sind haavata püüdnud... soovides sind enda juures hoida..kuid nüüd tean, et see pole lahendus. kui vaid Jumal annaks mulle piisavalt jõudu, et ma suudaks täielikult lahti lasta..ja kinkida sulle see vabadus, mida sa nii väärid!!!

ma ei saaaa.... Jumal on nii hea.... niii meeletult hea. mule pole lihtsalt sõnu, mis suudaks seda edasi anda, mis toimub mu südames ja hinges.... :) \o/

And it's been awhile Since I've seen the way the candle lights your face

meil sinuga pole palju ühist...

üks asi siiski on:

me mõlemad armastame sind.

lootus on surematu?

singing in the rain...

:) vähemalt läks õhtu asja ette:)
käisime Kõutsiga pirital..pildistamas...vihm rikkus küll suurema peo ära..aga ikkagi..vähemalt viistisin end kokku võtta ja siit toast välja ronida. ja taaskord... pean tõdema, et öösiti pole mul vihma vastu midagi.. ilus on, kui tänavalambi valgus märgadelt puulehtedelt ja veelompidest peegeldub... tekkib selline ebareaalne tunne...

nii hea on end vahelduse mõttes kuhugi mujale mõelda..(ma vist küll liiga palju kujutlen..aga:))
mu viimane lemmik on..prantsusmaa.. ja tegelikult ei tulene see mitte sellest reisist..jah, Taizésse tahan kindlasti tagasi..ja lähen ka, kuid see unistus on natuke teistsugune. me läheks sinna koos... ja see olekski ideaalne:) reisiseltskond on minu arust üks määravamaid asju... näiteid pole vaja kaugelt otsida... kui mul sealsamal Taizé reisil poleks seda punti olnud, siis oleks rohkem kui pool rõõmu ära jäänud.

aga jah.. hetkel ma mõtlen end väikesesse katusekorterisse.. Pariisis nt.. aga võib-olla ka kusagil mujal, sest terve Prantsusmaa on võrratult ilus... see on väike aga meeletult hubane korter... väljas sajab vihma, kuid see mind ei sega, sest mul polegi täna välja asja... istun seal..sooja teki sisse mähituna tugitoolis ja mõtisklen. seal ma enam ei mõtle end kuhugi mujale, seal ma olen..lihtsalt naudin seda, et .. olen...
viskan pilgu kellale. varsti varsti peaksid sa jõudma. seest käib soe jutt läbi.. nagu teismeline, kes on esimest korda armunud... loodan, et see esimese armastuse tunne ei kao kunagi... sest se eon nii siiras..puhas ja süütu. veel ei ole miski seda rikuda suutnud.
kuulen trepil samme... pole vaja mõeldagi..ma ju tean, et see oled sina. sa avad ukse ja tervitda mind. ja ma lihtsalt olengi õnnelik...

tegelikult.. see ei peagi olema Pariis... õnneks pole üldse paljut vaja.

...

njah... kui öösel tundub vihm isegi ... ma ei tea.... kuidagi omamoodi süngelt romantiline... ahvatlev.. siis igatahes päeval on see masendav. eriti minu puhul, mul ju käivad tujud suhteliselt samas rütmis ilmaga. kui selline sompus ilm kauaks püsima jääb, siis oi oi oi..

aga jah, eile öösel tuli mulle meelde miski, mida ma ikka tahan unustada. kuid seda ei tohi! ma ei saa üle ega ümber sellest, et Jumala tahtele peab alluma. ma tunnen, et muhk mu otsaees hakkab tuikama.. sain selle taaskord peaga (korduvalt.. ) vastu seina joostes. ja nagu näha, siis jooksen endiselt edasi, panen midagi pehmet küll juba vahele(nii palju olen õppinud) aga see päästab vaid natukesest.. ja samas vb olekski parem kui seda seal poleks, seda pehmendust siis.. sest siis ma saaks ehk nii tugeva laksu, et võtaks mõistuse pähe...varem on see toiminud...

MIDA MA AJAN! ma ei tohi selle jamaga edasi minna..pean lõpetama oma mõttetu... mille iganes.. :)

õhtul ...

vihmane õhtupoolik

aknast väljavaadates näen vaid vihmast märga asfalti. selline lõpp siis suvele... ometi võiks ju olla soe ja kuldne. õunad ja marjad... aga ei.. mida pole seda pole..
kuid see ilm polegi eriti masendav. vist sellepärast, et mul pole mitu head päeva enam tuju olnud. kuid :) tuurid hakkavad jõudu koguma, piisab ühest väikesest tuurinakkusest..et muuta päeva nägu hopis teistsuguseks.
nüüd oleks eriti mõnus minna teha endale tassitäis kakaod ja võta hea raamat ja lihtsalt lugeda. nautida viimaseid vabu õhtupoolikuid. kus pole veel kohustusliku kirjanduse kummitust peakohal. aga kui pole head raamatut? see on see jama, kui lugeda mõnda vapustavat raamatut, siis tundub, et ükski teine raamat enam sinnamaale ei küündi. õnneks, kui leian järgmise tõeliselt meeliköitva raamatu, siis taandub too eelmine natukeseks tagaplaanile, kuid aina raskem on leida selliseid raamatuid, mis suudaksid kõigutada mu lemmikuid.
nüüd on juba täiesti pimedaks läinud... kuu aja eest veel..oli valge.. vist. ma ei tea ju.. kuu aja eest olin ma kusagil..kaugel kaugel.. täpselt kuu aja eest jõudsime me Taizésse. mu peas on viimase paari nädalaga juurdunud kinnismõte, et ma lähen sinna pikemaks ajaks. teades iseennast, siis sellised kinnisideed..ma tavaliselt teen ka teoks, kui nad liiga kauaks seisma ei jää... niiet, ma pean lihtsalt võtma kätte ja minema. eksprompt on olnud alati minu eriala. kui ma ikka midagi teha otsustan, mis julgust või muud taolist(piisavat lollust) nõuab, siis ma pean tegutsema ennem, kui terve mõistus koju jõuab.
aga nüüd lähen..ja teen endale siiski tassi kakaod... või teed... kui teed siis rohelist... polegi teist ammu joonud...