aknast väljavaadates näen vaid vihmast märga asfalti. selline lõpp siis suvele... ometi võiks ju olla soe ja kuldne. õunad ja marjad... aga ei.. mida pole seda pole..
kuid see ilm polegi eriti masendav. vist sellepärast, et mul pole mitu head päeva enam tuju olnud. kuid :) tuurid hakkavad jõudu koguma, piisab ühest väikesest tuurinakkusest..et muuta päeva nägu hopis teistsuguseks.
nüüd oleks eriti mõnus minna teha endale tassitäis kakaod ja võta hea raamat ja lihtsalt lugeda. nautida viimaseid vabu õhtupoolikuid. kus pole veel kohustusliku kirjanduse kummitust peakohal. aga kui pole head raamatut? see on see jama, kui lugeda mõnda vapustavat raamatut, siis tundub, et ükski teine raamat enam sinnamaale ei küündi. õnneks, kui leian järgmise tõeliselt meeliköitva raamatu, siis taandub too eelmine natukeseks tagaplaanile, kuid aina raskem on leida selliseid raamatuid, mis suudaksid kõigutada mu lemmikuid.
nüüd on juba täiesti pimedaks läinud... kuu aja eest veel..oli valge.. vist. ma ei tea ju.. kuu aja eest olin ma kusagil..kaugel kaugel.. täpselt kuu aja eest jõudsime me Taizésse. mu peas on viimase paari nädalaga juurdunud kinnismõte, et ma lähen sinna pikemaks ajaks. teades iseennast, siis sellised kinnisideed..ma tavaliselt teen ka teoks, kui nad liiga kauaks seisma ei jää... niiet, ma pean lihtsalt võtma kätte ja minema. eksprompt on olnud alati minu eriala. kui ma ikka midagi teha otsustan, mis julgust või muud taolist(piisavat lollust) nõuab, siis ma pean tegutsema ennem, kui terve mõistus koju jõuab.
aga nüüd lähen..ja teen endale siiski tassi kakaod... või teed... kui teed siis rohelist... polegi teist ammu joonud...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar