neljapäev, detsember 09, 2004

light

PÄIKE!!! üle mitme nädala... paistis täna PÄIKE! see + muud suured pisiasjad muutsid päeva vallatult võrratuks. miski mu sees põleb. jälle. vahepeal oli varjusurmas, kuid eile õhtul ärkas see uuesti ja lõi leegiga põlema ning valgustab nüüd mu teed. teinekord on rasked situatsioonid, kus olulised asjad jäävad mitteoluliste varju... ja siis see valgus...hääbub vaikselt. ta ise ei taha seda, vaid püüab meeleheitlikult mind uuesti sütitada, kuid mina lõikan hapniku juurdevoolu julmalt läbi. mul pole aega! mul pole viitsimist... homme... teine kord... need on vaid lollid vabandused. kuid vahedad kui skalpellid... suurima naudinguga lõikab hingevaenlane nendega selle allika katki, kust Armastuse leek õhku ammutab... aga see ei õnnestu tal iialgi! sest see tuli on tegelikult igavene! ja ta annab valgust ja soojust ja kaitset... isegi siis, kui me ise seda ei tea!
valgus on nii kosutav. ja valguses näeb:) näeb, kui ilus on elu tegelikult... ühes kõigi oma suurte pisiasjadega, kohmetute naeratustega, väikeste hirmsate naljadega, mis ehmatavad, sõpradega, kes alati toeks on... ja teadmisega, et vihmale järgneb alati päike.

Christe lux mundi, qui sequitur te, habebit lumen vitae, lumen vitae

teisipäev, detsember 07, 2004

okaslambake

mulle nii meeldivad muinasjutud! ja multikad ka. nendes on midagi nii siirast ja süütut, mis kiires igapäevaelus nii kergesti ununema kipub. seal on siiras armastus... ustavad sõbrad. on ka kurjad nõiad ja lohed. aga alati pääseb headus võidule. alati jääb kuri pool kaotajaks. aga see ei võta ära põnevust. ma vaatan uut multikat nii õhinal, et unustan kõik maailma enda ümber! kangestun hirmunult, kui kiisupoeg kõrgelt sillalt sügavale jõkke kukub või kuri ülemteener kassipere lõksu püüab. siiski... selleks ju kangelased ongi, et rasketes olukordades appi tulla. multikates ja muinasjuttudes väärtustatakse üht oluliseimat asja. nimelt sõprust ja lojaalsust. ja armastust. loomulikult armastust. need võidavadki kurjuse! ja natuke humoorikat kavalust;) lastele see meldib. siis nad lagistavad südamest naerda. aga see peab olema lihtne, et nad ka sellest aru saaks. hea muinasjutt on see, mida lapski lugeda tahab ja hea multikas see, millest laps aru saab ja mis teda naerma ajab.
aga mulle meeldivad tõepoolest multikad ja muinaslood. kasvõi tuhat korda uuesti kuulata ja vaadata. sest need tekitavad lootust. teevad südame soojaks, tuletavad meelde seda, kui ise veel väike olin ja südamest naerda lagistasin või ... pisaraid valasin..sest natuke kurbust käib ikka asja juurde.. tegelikult.. ma ei olnudki nii väike enam, kui viimati multikat vaadates nutsin. alles nüüd..suvel:) seal bussis, kui me vaatasime Jääaega... suutsin ma kahel korral töinama panna. kui tiiger kangelaslikult suri.. ja kui selgus, et tegelikult ikkagi on multikamaailm ka seebiseriaale näinud -- tiiger ei saanudki tegelikult surma ja tuli tagasi. see ajas mu isegi veel rohkem nutma.
igatahes, siit tuleneb veel üks muinaslugude ülioluline omadus:
neil on alati ÕNNELIK LÕPP!

pühapäev, detsember 05, 2004

this is my life...

20 kuhjaga supilusikatäit mälestusi minevikust
20 teelusikatäit tuleviku unistusi
6 pisarat
8 naeratust
8 detsiliitrit lootust
10 kallistust
maitse järgi sõpru
1 silmarõõm korraga
kaunistada armastusega

(ühest portsionist piisab üheks päevaks.erinevatel päevadel võib koostisosi ka vahetada, kuid antud retsept annab parima tulemuse)