täpp

elas kord üks väike täpp. täpile väga meeldis kõik punane. ta ise ei teadnud, miks see nii oli, kuid ta ei vaevanud sellega ka üldse oma pead.ta armastas ka ise punaseks värvuda nii sageli kui võimalik.
aastad möödusid ja väike täpp sai suureks. seda siis mitte mõõtmetelt, mõõdu poolest jäi ta alati pisikeseks, aga miski tema sees sai suureks.
ühel ilusal päeval nägi täpp midagi erakordset. see oli nii ilus, et ta ei osanud alguses isagi midagi ette võtta. ja see oli punane. hämmastunult uuris täpp seda imelooma... kuni jõudis selgusele. see oli triip. oh seda kurvastust!!! täpid ja triibud ju ei sobi omavahel! aga sellele konkreetsele täpile meeldis see konkreetne triip.
ja nii lihtsalt oligi.
meeldis ja kõik.
lõppu ma rääkida ei oska. sest rohkemat ma ei tea. aga triip ja täpp, vast võiks nende endi käest küsida.