reede, aprill 14, 2006

ulata mulle käsi

kevadiselt külm ojake kihutab mööda oma sängi. mul ei ole aimugi, kust see alguse saab ega kuhu lõpuks suubub.. aga hetkel on ta ees minu teel. vaatad vastaskaldalt ja naerad. päike sillerdab sinu silmades ja igast sinu näojoonest näen reipust ja rõõmu, su naerulohukesed... sinna võiks pesa teha! no mida sa ootad, ulata mulle käsi ja aita mind siit üle!:) ma ei taha sinna jäisesse vette sulpsatada! ulata mulle käsi.. ja läheme edasi. koos.

Kommentaare ei ole: