jutlus

täna hommikul sain haigena kirikusse ronimise eest preemiaks tõeliselt hea jutluse:) süda sai kinnitatud ja meel rahu. mõned mõtted, mis eriti puudutasid...
kuigi õelatel inimestel võib hetkel hästi minna ja kõik ideaalne tunduda, siis see ei ole püsiv. ja kui õigel inimesel samal ajal kohe mitte ei edene miski, siis see ei tähenda, et Jumal ta hüljanud oleks või et ta ei ole seda ära teeninud. on, kuid hüved lasevad end lihtsalt veidi kauem oodata, et siis kauem kesta. mulle nii väga meeldis kuuse ja päevalille näide. päevalill võib kasvada paari kuuga meetrite kõrguseks, kuid kuusk, millel kulub sama kõrgeks kasvamiseks aastaid, jääb ka kauemaks püsima. aastakümneteks. samas kui päevalill närbub kiiresti.
hetkel võib jah..irvitada ja õelaid nalju loopida, kuid huvitav, mis on püsivam, kas aus ja siiras, ennastohverdav armastus, või salakaval silmakirjalikkus? tänane jutlus kinnitas mulle, et olgu see kui tahes valus, lõpuks jääb pealegi ikka see, mis on õige. see mis on väärt igavikku.