changes

ühe aastaga võib meeletult palju muutuda... ja samas on kõik täpselt samasugune.
hmm..kas ma sõidan homme laagritesse või jah.. ja kas mul on kõik asjad pakkimata ja kas ma istun selle asemel, et see korda ajada arvuti taga ja kirjutan mõtetut mula või jah:) heh... ma ei suuda... kuidas vahel pisiasjad muudavad me elusid. oo..milline vaimustavalt uudne mõttekäik! (muigan enda pihta)
aga tegelikult... ma ei istuks hetkel siin ja ei meenutaks eelmist aastat ja võrdleks seda homsega..kui ma poleks pidanud oma töökoha pärast otsustama teise reisi kasuks... või kui ma oleks ikkagi saanud ennast esimesele tagasi vahetada, nagu ma nii väga soovisin... kui see oleks tollal õnnestunud..siis ma ei tunneks neid inimesi, keda mul on nüüd võimalus nimetada oma kalliteks sõpradeks, õdedeks ja vendadeks:) kui ma neid ei tunneks..siis ei sõidaks ma ka homme sinna laagritesse... üldse.. ma ei kujuta oma elu ette ilma nendeta..
aga eks see ole alati nii olnud.

üks pisiasi...suudab teha imesid:) nt telefonikõne...keegi täiesti ootamatu..tuleb külla... mul ei ole sõnu, et seda emotsiooni kirjeldada.. mitte iialgi. kui püüaksin, saaks inimesed sellest väga valesti aru...seega jätan selle vaid enda ja paari inimese teada, millised tunded mind valdasid jälle sind nähes. kaua sellest oli? väga väga kaua... aga siin sa olid ja kallistasid mind... heh... seda ma tõesti ei osanud oodata. aga nii hea oli näha seda sooja naeratust ja kindlaid halle silmi... ja see rahulik hääl. :) sa oled alati mu lemmik olnud. ja see on mega, et mu kallike on nüüd sinu oma. tean, et hoiad teda hästi. paremini kui keegi teine üldse. ja ma saan teda veel näha:) sa ise ütlesid. lahe;)