sammume üle kõrrepõllu.. taevas on hirmutavalt kõrgel ja hall. hoopis teistsugune kui tegelikkuses...
jõuame sinna
"... sa tahaksid kontrollida tema mõtteid? näe vaata, siit tulevad head mõtted, need on sinised, halvad mõtted on hallid. nii.. tule nüüd minu järel, näed, kuidas nad lendavad siit läbi ja siis kinnituvad sinna külge,"
vaatan, kuidas helesinine natuke nagu karvane sõrmeotsasuurune tombuke must mööda hõljub ja suure kunstitaiest meenutava monstrumi külge kinnitub.
"Ei ei! ära katsu seda veel! oota veidi, kohe saad teada, mis see on..."
samas möödub minust hall pallike. ma tahaksin selle kinni püüda ja kahjutuks teha, sest igatsen, et sinu peas oleks ühtegi halba mõtet! kuid ma ei tohi ju. silmitsen, kuidas seegi võtab sisse oma koha... kõigi nende teiste mõtete seas. oi, kuidas ma tahaks osata seda koodi lugeda, mis seal otse mu silme ees lahti on laotatud, kuid see pole mõeldud minu jaoks. kui see unenägu kestaks veel paar sekundit, võib-olla siis ma saaks midagi juba arugi, kuid samal hetkel hakkab reaalsusetaju taastuma...
ja ma ärkan.
kolmapäev, juuli 13, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar