loomaaed

vaikselt jäätist limpsides astub poiss ühe puuri juurest teise juurde, piidleb mõtlikult pilte suurtest ja koledatest hammastest ja mõtleb, et miks need seal küll on. jäätis sulab ja tilgub pluusi peale. ai, nüüd saab ema küll kurjaks, ta ju ütles, et ostab jäätist vaid siis, kui poeg riideid sellega ära ei määri. pealegi on see täiesti uus pluus tal täna seljas. püksid on ka tutikad, eile käisid emaga kooliasju ostmas ja siis need soetatud saidki. vaimusilmas näeb poiss, kuidas klassikaaslased tema uusi riideid imetlevad ja kiidavad, uut pinalit ja päevikut kindlasti ka, sest need on nii ilusad. jäätiseplekk on mõtteist pühitud ja kujutluspildid koolist ja uutest asjadest võtavad täielikult maad.
ühtäkki raputab üks möiratus ta unelustest. ta avastab, et on jõudnud karu puuri juurde... ja sealne elanik ei ole just mitte kõige paremas tujus täna. suur isakaru tammub puuris ringiratast ja raputab pead. tal on tugev hambavalu ja see ajab teda marru.
poiss seisab seal veidike ja mõtleb, kui pehme võib küll selle suure karu pruun kasukas olla. ja kui lahe oleks koolis teistele rääkida, et ta on karu silitanud... aga ei.. ema ütles, et puuride lähedale ei tohi minna. eriti, kui seal on suured ja kurjad loomad sees.
veidi eemal märkab ta hüljeste basseini. ja talle meenub jäätiseplekk... sinna pole ema tal ju keelanud minna, ega siis hülged ei ole kurjad, pealegi, see ei ole ju üldse puur. ja seal on vesi, ta saab nüüd plekile vett peale panna ja siis see läheb ära ja ema ei saa teadagi, et ta kogemata jäätist pluusile peale tilgutas.
ta ronib üle ääre ja.. libiseb vete. basseinil on kivist põhi ja seal samas ongi hülged.. nii suured... valus on... ja siis muutb kõik ümber pimedaks.
meeleheitel ema nutab. tegelikult ei nutagi enam. ta lihtsalt seisab seal ja vaatab, kuidas ta pisipoja elutu keha basseinist välja tuuakse. kuidas keegi ei märganud!? kus te kõik olite siis!! nüüd olete küll siin ja vahite! aga kus te siis olite!? pisarad voolavad alla ööda liikumatut nägu. tema peas trummeldab vaid küsimus "miks"... miks ma ei valvanud teda? miks ometi ta sinna läks? miks? miks just tema!?