24 tundi... pisaraid, piinlemist... ja veelkord piinlemist.
täna peaks olema minu elus väga ilus päev. aga... mida ma teen, juba eileõhtust alates ei suuda ma ohjeldada oma pisaraid... ja noh..eks on ju põhjust. põhjus on tobe..kuid mulle oluline. iga sekund selle päeva lõpule lähemale kriibib mu hinges aina enam..iga heli peale, mis mu sinine aparaat teeb, ma reageerin tormiliselt...aga alati on see keegi teine. miks ma üldse loodan! ma ju tean, et sa ei mäleta iial, et mul võiks täna sünnipäev olla. ja kui mäletadki, siis lihtsalt..miks peaksid vaevuma..
kui teaksid, et see tähendab mulle maailma... siis...seda vähem sa helistaks...
jah, tean, et peaksin rõõmustama selle üle, et nii paljud on mind meeles pidanud... kuid siiski..ma ei suuda endale valetada. piisab sellest, et sina seda ei teinud... et muuta see päev õudusunenäoks..
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar