"Tere, mina olen Triin... ja mul on puberteet,"

"Tere, mina olen Triin... ja mul on puberteet,"
alati pidavat aitama, kui probleem välja öelda. vähemalt tunnistan endale selle olemasolu. tegelikult..ei teagi ,kas see puberteet on.. ma natu liiga vana selle jaoks..aga kunagi keegi õpetas narva maanteel, et on olemas ka noorukiea kriis... see on seotud hirmuga tuleviku ees... perekonna loomisega ja töö leidmisega. jah. mul on pigem noorukiea kriis.
töökohaga hetkel küll muret pole, sest tööd mul pole.. aga tänu taevale, saan hakkama.
peret ka ei ole. aga eks need suhted on ikka see, mis mind kõige enam sinna kõikumisse ajab. ühel hetkel võin olla rõõmsameelne, toompealt müüripealt jalgu kiigutamast tulnud tirts..ja järgmisel hetkel laguneb kõik koost... lihtsalt selle pärast, et ma ei ole piisavalt kannatlik ja tahan kõike saada nii... nagu mina arvan, et hea on. aga näed..läks veel paremini! tuli vaid veidigi kannatlik olla. aga on's keegi mind kannatlikuna ja rahulikuna näinud? on:) kui ma vaid suudaks igas olukorras sellest kinni pidada.
mu unenäod on tagasi... back again... aga jah. ma ei olegi enam viimase poole aasta jooksul tahtnud neist lahti saada... ma elan pigem seal... sest seal on kõik kuidagi ebareaalselt hea... kuigi, tänases unenäos moodustasime me liikudes jaapani lippe... et siis oli orkester, mis marssis..rongkäik mingisugune..ja punased jõudsid valgeele tagant peale ja kokku sulades tekitati süsteem lipukestega...
ja siis ma nägin üh katkist läpakat..ja keegi nässuke tunnistas, et see koht, mis katki oli..ta oli selle peal maganud:) see on see, kui pööl ööd arvutis istuda... hmm..aga kõik need lätlased ja venelased ja bulgaarlased mu unes... jah.. see oli segane uni..aga kosutav.
ma olen nüüd natuke aega jälle tubli ja kannatlik. ei söö teiste närve isukalt.
kuni jälle õhk otsa saab.
:)