unise hommiku mõtisklused

elu on nii omapärane ja põnev. eile sain aru, kui väikestest pisiasjadest sõltuvad suurimad...
aga see selleks. imeilusad sügisilmad on muutunud sombusteks ja hallideks..päikest näeb nii harva. eile, olles koolitusel, nägin teda korraks aknast, kuid selleks hetkeks kui mina pausile sain, sadas jälle tihedat peenikest vihma... tuleb leppida sellega, et suvi on ammu läbi ja sügise ilusam osa samuti.
kuid see pole põhjus pea norgu laskmiseks! kuigi mul seisab ees väga vastikult hirmus nädal. ja semestri lõpp ja kõik ülejäänud eksamid ja koolitööd sajavad ka kolinal kohe varsti kaela... pea iga päev pean võitlema endaga ja kinnitama, et ma saan sellega hakkama, et ma ei ole läbikukkuja. ei olegi! ma ei anna veel alla.. kuigi nii paljud teised on seda teinud.. minu eest. aga mind ei tasu veel maha kanda. ma ei ole küll fööniks, kes suudaks tõusta tuhast, kuid ma püüdlen selles suunas.
mu prioriteedid on paigast ära? võimalik. kuid see on minu elu ja minu otsused. teen vajalikud korrigeeringud seal, kus ise targemaks pean. njah, paraku leiavad nii mõnedki taas, et ikka on paigast ära. kool peab olema nr 1. peab ikka? ma ei ole seda mitte iial arvanud. ei hakka ka kunagi arvama! mitte, et see täiesti ebaoluline oleks, kuid esimene... never.
täna olen tubli ja vean ennast loengusse kohale. üle päris pika aja... segavad faktorid on nüüd lahjenenud ja ma suudan ennast ehk ületada. kell on muidugi juba päris palju. see on see öösiti üleval olemine..mis on tingitud hilisõhtusest uinakust... :) njaa..