vana mänd mu akna taga on üsna korralikult viltu vajunud. miski nagu tõmbaks teda selle väikese männikese poole, kes teisel pool väravaid tema kõrval kasvab... jah.. täpselt nagu ta kummardaks, et teda emmata. kas on võimalik, et ka mändidel on tunded?
raudselt on!!! ma näen seda sellest, kuidas vanake end tuule käes veidi edevalt õõtsutab ja kuidas tema väike sõbranna oma oksad tema poole sirutab. kui kaua läheb veel aega enne kui need kaks lõpuks kokku saavad.. ja nende oksad igaveseks ühte põimuvad... nii natuke on veel puudu!!! okkad puutuvad juba hellalt kokku ja mõlemad õitsevad. kui vaid keegi ei tuleks mõttele vana viltuvajunud mänd maha võtta! siis ei ole enam kedagi, kes püüaks väikesele männile meeldida ja tema südant rõõmustada... ja väikesel männil ei oleks enam seda, kes märkaks iga tema graatsilist liigutust ning seda komplimendiga ära märgiks. ärge võtke neid üksteiselt!
esmaspäev, juuni 06, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
eeee, ära sa ütle, mu sõbrantsist saab viimati kirjanik veel. !!!!!!!!!!!!!
aaa, ongi parem, midagi asjalikku kenderi ja mis ta nimi oli...... rakke kõrvale meie noorsoole lugemiseks heheeee
Postita kommentaar