lumi krudiseb külmast, kui ma vaikselt sammun kodu poole. kell pole üldse nii palju, kuid terve mulle nähtav Pärnu mnt. lõik on täiesti tühi -- ei ühtki autot ega inimest.
peab mainima, et jube mõnus on sedasi üksi kodu suunas tatsata, vaikselt süveneda omaenda mõtetesse ja mitte märgata ümbritsevat. sest ümberringi on nii vaikne ja karge.
pea on selgem. silmad küll punetavad ja kipitavad, kuid südames on kindlus. ja rahu. sest kõik on tegelikult korras. alati ei peagi elu lihtne olema.
aga hetkel ei saa midagi lihtsamat ollagi, vaid parem jalg vasaku ette ja vasak parema ette. siin-seal tuleb veidi ettevaatlik olla, sest mitte kõik kaaskodanikud ei vaevu regulaarselt libedatõrjet tegema..
hea on olla.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar