vanus

vana Miska istub palgivirna otsas ja vaatab lähedal askeldavaid varblasi.

tegelikult peaks ma neid taga ajama, kinni püüdma ja maha murdma. no.. kui just veriseks ei tahagi asja ajada, siis vähemalt laiali võiks nad ju ehmatada, selles poleks küll midagi halba.
aga ei jaksa. liiga palju aastaid on turjal.

vaikselt pöörab ta oma pilgu teisale ja uneleb edasi. kunagi oli ta kõige kardetum kass terves naabruskonnas, isegi koerad teadsid ja austasid teda. nüüd on aga uus põlvkond peale kasvanud ja need, kes teda teadsid ja austasid, on ammu parematele jahimaadele siirdunud või siis vinduvad kusagil kuuri või toanurgas. kuigi! paar päeva tagasi oli naabrite mustavalgekirjut Nurri näha aias ringi liikumas. aga samas... ta ka ju suht poisike alles..
ei..aeg läheb kiiresti. vana kass hingab sügavalt sisse ja välja -- kassid ei ohka-- ning keerab end mõnusasti kerra.
varsti tukub ta juba rahulikult ja varblaste sädin ei saaks teda enam vähem segada..