paari päeva eest sattusin sorima vanades pildikaustades. leidsin sealt kõige ilusamad pildid oma kõige lemmikumast. igatsus tuli peale. kõige suurem igatsus. aga see tuli tappa. kõige julmemal moel.
vanades asjades sorimine toob alati mälestused kaasa. sellepärast see ongi nii minulik. olen püüdnud muuta seda, et elan minevikus, kuid nüüdseks loobunud. miks peaks ma end muutma selle pärast, et mõnele ei ole see mokkamööda?
igavesest igavesti elan ma ilusates mälestustes ja veel kaunimates unistustes. reaalsus on karm, kuid ma saan sellega hakkama:)
kõige ilusam mälestus sinust...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar