kõik võib minna meeletult halenaljakaks, kui ma väsinud olen. vähe sellest, et ma nt inglise keelt ei suuda väsinuna enam rääkida..ei suuda ma vist enam üldse midagi teha..täna ei tulnud eesti keelgi enam välja... väga piinlikku olukorda jäin. kuid..ma ei lase sel end kuigi palju kõigutada -- lammastel on kombeks olla suht teiste arvamusest mittehoolivad... vahel.(mitte vahest!)
Urmas Ott on pähh! rikus me ilusa plaani kõik ära:( aga pold hullu, ka Toompealt oli meeletult ilus vaade.. ja mõted liikusid:) nii hea, kui nad ikka õhtupoole lõpuks jooksma sain... päeval hetkeks juba tundisn muret, et äkki kahjustused on jäävad..
igatahes.. mängimine..
mängimine ei ole ilus.. aga ometigi pole ma ka ise sellest patust puhas.. kaugeltki mitte! ma olen mängur. see on nagu AAga, et kõigepealt tuleb probleemi tunnistada.. seda ma siis nüüd tegin. ma olen mängur.ma mängin iseenda ja teistega. reeglina panustan nii, et haiget saan saada vaid mina. kuid kahuks...enamasti ma seda ka saan ..kuid.. nüüd olen targem..
ma ju tean, kes ja kuidas minuga mängivad..ja miks ma lasen neil seda teha. egas ma loll ka pole... mulle lihtsalt meeldib mängida.. eriti..kui panused..pole veel liiga kõrged.
hetkel..ma veel sellest vabaneda ei taha.. kuid jätan siia märgi maha sellest, et olen oma kirest tegelikult teadlik.ja et see on mu (eba)kindel otsus jätkata.
aga inimsuhted ongi mäng.. üks pidev rollide vahetamine... mäng mõistuse ja tunnetega. kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses...
aga kellel ei vea suhete mängus... milles tal veab???
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar