you took my monster away:)

:) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :)
ma ei saa tegelikult naeratada. liiga valus on. kuid südames on mul üks suur naeratus.
mõned asjad saavad lihtsalt nii imelikult iseenesest korda. :)
kas nüüd lõpuks ometi terve sellest jamast? :)
see on ometigi nii hea märk, et ma sellest metsikust närvivalust, mis on haaranud poolt lõuga, kaela ja kõrva, suudan ikka veel tahata naeratada. :)
pisiasjades peitubki õnn. olen seda kindlasti juba maininud:)
* * *
ühistrantsport võib vahel ka meeldivalt üllatada.. nt ümberistumiste korral ei pea sekunditki järgmist bussi ootama... või olles hiljaks jäämas, tuleb eikuskilt mingi plaaniväline troll ja viib mu ilusasti kohale:)
kui CD kirjutaja on katki, kuid mõne plaadi siiski korralikult kõrvetab. pealegi, toorikud on hetkel nii odavad:)
järgmised kaks teisipäeva on TÄIESTI VABAD!!! : )
väikesed head uudised:)
ma saan hakkama ka iseendast üle olemisega:)
kohtan vanalinnas endist klassivenda, keda pole aastaid näinud ja ta tunneb mu ära:)
postkastis on uued kirjad:)
multifilmid:):):):)
ilusad mälestused:) (hoiavad alati südame soojas)
vanade (ja ka uuemate) piltide vaatamine:)
hambaarst on tegelikult sõber:) (kuigi teeb ai ai)
kaotan kaalu, sest ei saa tänu kikutohtri tegevusele süüa:) ( no tegelikult söön sellevõrra rohkem asju, mis mulle maitsevad, ehk siis ka paksuks teevad:')
hea muusika:)
abivalmidus! :)
HEAD SÕBRAD:):):):)